AMPRIL 10MG TBL 10MG N30

Retseptiravim

5,23 €


Piirhind €4.8

Haigekassa 50% soodustusega €3.225

Haigekassa 75% soodustusega €2.8625

Haigekassa 90% soodustusega €2.645

Haigekassa 100% soodustusega -


Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Ramiprilum
Toimeaine kogus
10 MG
Ravimivorm / pakend
TBL
Kogus pakendis
30N

ATC Kood:
C09AA05
INN:
Ramiprilum
Preparaadi Farmakoterapeutiline grupp:
KONVERTEERIVA ENSÜÜMI INHIBIITORID

1. Ampril 1,25 mg, tabletid
Ampril 2,5 mg, tabletid
Ampril 5 mg, tabletid
Ampril 10 mg, tabletid

2. Ampril 1,25 mg tabletid
Iga tablett sisaldab 1,25 mg ramipriili.
Ampril 2,5 mg tabletid
Iga tablett sisaldab 2,5 mg ramipriili.
Ampril 5 mg tabletid
Iga tablett sisaldab 5 mg ramipriili.
Ampril 10 mg tabletid
Iga tablett sisaldab 10 mg ramipriili.
INN. Ramiprilum
Abiained vt lõik 6.1.

3. Tabletid
Ampril 1,25 mg tabletid: valged kuni valkjad piklikud lamedad tabletid mõõtmetega 8,0 x 4,0 mm.
Ampril 2,5 mg tabletid: kollased piklikud lamedad tabletid mõõtmetega 10,0 x 5,00 mm.
Ampril 5 mg tabletid: roosad piklikud lamedad tabletid mõõtmetega 8,8 x 4,4 mm.
Ampril 10 mg tabletid: valged kuni valkjad piklikud tabletid mõõtmetega 11,0 x 5,5 mm.

4.1 Näidustused
Ramipriil on näidustatud:
? essentsiaalse hüpertensiooni raviks,
? südame paispuudulikkuse raviks,
? südamepuudulikkuse sümptomitega patsientide suremuse vähendamiseks pärast müokardiinfarkti,
? kardiovaskulaarse suremuse vähendamiseks kerge ja keskmise südamepuudulikkusega patsientidel pärast müokardiinfarkti ägedat staadiumit.

4.2 Annustamine ja manustamisviis
Ravim on ette nähtud täiskasvanute ravimiseks.
Annus sõltub toimest, mida on vaja saada ja sellest, kuidas patsient talub ravimit.
Tabletid tuleb alla neelata koos piisava hulga vedelikuga (umbes pool klaasi). Toidu tarbimine ei mõjuta ramipriili imendumist.
Hüpertensiooni ravi
Soovitatav algannus: 2,5 mg ramipriili üks kord ööpäevas.
Annust võib suurendada sõltuvalt ravivastusest. Kui annust on vaja suurendada, soovitatakse annust kahekordistada 2...3-nädalaste intervallidega.
Tavaline säilitusannus: 2,5 mg või 5 mg ramipriili ööpäevas.
Maksimaalne ööpäevane annus: 10 mg.
Niipea, kui ööpäevane annus jõuab 5 mg-ni, tuleb annuse suurendamise asemel kaaluda diureetikumide või kaltsiumikanali blokaatorite lisamist ravile.
Manustamine diureetikumidega ravitavatele patsientidele
Patsientidel, keda juba ravitakse diureetikumidega, tuleb nende manustamine 2...3 päeva või rohkem (sõltuvalt diureetikumide toime kestusest) enne ramipriilravi alustamist lõpetada või
vähemalt diureetikumiannust vähendada. Diureetikume saavatel patsientidel peaks ööpäevane algannus olema 1,25 mg ramipriili üks kord ööpäevas.
Südame paispuudulikkuse ravi
Soovitatav algannus on 1,25 mg ramipriili üks kord ööpäevas.
Annust võib suurendada järk-järgult sõltuvalt patsiendi ravivastusest. Kui annust on vaja suurendada, soovitatakse annust kahekordistada 1...2-nädalaste intervallidega. Kui vajatakse
ööpäevast annust 2,5 mg või rohkem, võib selle manustada üksikannusena või kaheks annuseks jagatuna.
Maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg ramipriili.
Müokardiinfarkti järgne ravi
Ravi alustatakse haiglas oleku ajal 3. kuni 10. päeval pärast ägedat müokardiinfarkti.
Soovitatav algannus on 2,5 mg ramipriili kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul). Kahe päeva pärast seda annust suurendatakse 5 mg-ni kaks korda ööpäevas. Kui patsient ei talu
algannust, soovitatakse enne annuse suurendamist 2,5 mg ja 5 mg-ni kaks korda ööpäevas manustada kahe päeva jooksul 1,25 mg kaks korda ööpäevas.
Tavaline säilitusannus on 2,5...5 mg kaks korda ööpäevas.
Maksimaalne ööpäevane annus on 10 mg ramipriili.
Südame raske paispuudulikkusega (NYHA IV) patsientide ravimise kohta kohe pärast müokardiinfarkti ei ole piisavalt kogemusi. Kui neid patsiente on vaja ravida, soovitatakse
ravi alustada annusega 1,25 mg üks kord ööpäevas ja iga kord tuleb annust suurendada erilise ettevaatusega. Säilitusannus: 2,5...5,0 mg kaks korda ööpäevas.
Maksimaalne ööpäevane annus: 10 mg.
Annuse kohandamine neerukahjustuse korral
Kreatiniini kliirens Annus 50...20 ml/min Algannus: 1,25 mg üks kord ööpäevas
Maksimaalne annus: 5 mg üks kord ööpäevas < 20 ml/min Algannus: 1,25 mg ülepäeviti
Säilitusannus: 2,5 mg üks kord ööpäevas
Annustamine soolade defitsiidiga patsientidele
Puudulikult korrigeeritud vedeliku või soolade defitsiidiga, tõsise hüpertensiooniga patsientidel, samuti patsientidel, kellel hüpotensiivne reaktsioon on eriti ohtlik (nt pärgarterite
või peaajuveresoonte märkimisväärse stenoosiga) tuleks kaaluda väiksemat ramipriili algannust 1,25 mg.
Annustamine maksakahjustusega patsientidele
Häirunud maksatalitlusega patsientidel on ravivastus ramipriilile kas tugevnenud või nõrgenenud. Nende patsientide ravi tuleb alustada range meditsiinilise järelevalve all
ramipriiliannusega 1,25 mg. Maksimaalne ööpäevane ramipriiliannus on nendel juhtudel 2,5 mg.

4.3 Vastunäidustused
Ramipriil on vastunäidustatud:
? patsientidel, kellel on ülitundlikkus ramipriili või ravimi ükskõik millise abiaine või ükskõik millise muu AKE inhibiitori suhtes;
? anamneesis angioödeem, mis on seotud varasema AKE inhibiitorite raviga;
? pärilik või idiopaatiline angioödeem;
? patsientidel, kellel on hemodünaamiliselt oluline kahepoolne ? või ainsa neeru korral
? ühepoolne - neeruarteri stenoos;
? patsientidel, kellel on hemodünaamiliselt oluline aordi- või mitraalklapi stenoos või hüpertroofiline kardiomüopaatia;
? hüpotensiivsetel või hemodünaamiliselt ebastabiilsetel patsientidel;
? raseduse teisel või kolmandal trimestril.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ramipriili kasutamine nõuab regulaarseid meditsiinilisi uuringuid.
Enne ravi alustamist on soovitatav korrigeerida dehüdratsioon, hüpovoleemia või soolade vaegus (südamepuudulikkusega patsientidel tuleb alati hoolikalt kaaluda liigse
vedelikukoormuse ohtu). Kui need haigusseisundid on kliiniliselt olulised, tuleb ramipriili manustamist alustada või jätkata vaid tingimusel, et ei esine arvestatavat vererõhu langust ja
neerutalitluse häirumist.
Järgmisi patsientide rühmi tuleb ramipriiliga ravimise ajal eriti hoolikalt jälgida vererõhu arvestatava languse ja neerutalitluse häirumise suurema tõenäosuse tõttu:
? patsiendid, kellel on raskekujuline (eriti maliigne) hüpertensioon;
? südamepuudulikkusega patsiendid, eriti siis, kui see on raskekujuline või kui seda ravitakse muude hüpertensioonivastaste ravimitega;
? juba diureetikume saanud patsiendid;
? patsiendid, kellel on vedeliku või soolade puudus või kui on nende haigusseisundite tekkimise oht;
? hemodünaamiliselt olulise neeruarterite stenoosiga patsiendid.
Eriti hoolikat jälgimist vajavad patsiendid, kellel on arvestatav risk vererõhu soovimatu languse tekkeks (st patsiendid, kellel on hemodünaamiliselt oluline pärgarterite või aju
verevarustust tagavate veresoonte stenoos).
Selleks, et hinnata vererõhu languse suurust ja vajadusel seisundit korrigeerida, tuleb vererõhku mõõta korduvalt iga kord pärast ramipriili esmakordset manustamist, pärast
ramipriili suurendatud annuse esmakordset manustamist, pärast diureetikumide esmakordset manustamist ja pärast diureetikumide suurendatud annuse esmakordset manustamist. Seda
tuleb teha piisavalt pika aja jooksul, kuni ei ole enam vaja eeldada vererõhu edasise ägeda languse esinemist.
Vererõhu olulise languse korral tuleb hoida patsienti selili asendis, tõstes jalad kehapinnast kõrgemale ja manustada vedelikku või vajadusel kasutada muid ravivõtteid.
Eriti ravi esimestel nädalatel on soovitatav jälgida neerufunktsiooni. Eriti hoolikas jälgimine on vajalik patsientidel, kellel esineb renovaskulaarne haigus
(nt hemodünaamiliselt ebaoluline neeruarteri stenoos) koos juba olemasoleva neerufunktsiooni häirega, või neerutransplantaadiga patsientidel.
Soovitatav on seerumi kaaliumisisaldust regulaarselt jälgida. Sagedasem seerumi kaaliumisisalduse jälgimine on vajalik neerufunktsiooni häirega patsientidel ja nendel, keda
samaaegselt ravitakse kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon) või kaaliumisooladega.
Samaaegselt diureetikumravi saavatel patsientidel on vajalik seerumi naatriumisisalduse regulaarne jälgimine.
Leukopeenia õigeaegseks tuvastamiseks peab kontrollima leukotsüütide arvu.
Ramipriili kasutamise kogemusi lastel, raskekujulise neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens alla 20 ml/min) ja dialüüsipatsientidel ei ole piisavalt.
AKE inhibiitoritega ravitavatel dialüüsipatsientidel on suure läbitavusega dialüüsimembraanide (nt polüakrüülonitriilmembraanid) kasutamisel täheldatud eluohtlikke
anafülaktilisi ülitundlikkusreaktsioone, mis mõnikord progresseeruvad ?okini (vt ka teavet membraanide kasutamise kohta). Samaaegset ramipriili manustamist ja nende membraanide
kasutamist (nt vältimatu dialüüsi või hemofiltratsiooni korral) tuleb vältida. Vajalik on kas teist tüüpi membraanide kasutamine või ravi muutmine ja AKE inhibiitorite väljajätmine.
Samasuguseid reaktsioone on täheldatud LDL-afereesi käigus dekstraansulfaati kasutades.
Seda meetodit ei tohi kasutada AKE inhibiitoritega ravitavatel patsientidel.
Harva on eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone täheldatud patsientidel, kes manustavad AKE inhibiitoreid desensibiliseerimise käigus kiletiivaliste mürgiga. Neid reaktsioone saab vältida
AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne iga desensibiliseerimist.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ramipriili manustamisel koos teiste ravimitega tuleb silmas pidada järgmisi koostoimeid.
Kaaliumi säästvad diureetikumid või kaaliumilisandid
AKE inhibiitorid vähendavad diureetikumide poolt põhjustatud kaaliumi kaotust. Kaaliumi säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumi sisaldavad
toidulisandid või soolaasendajad võivad põhjustada seerumi kaaliumisisalduse olulist suurenemist. Kui nende samaaegne kasutamine on tõestatud hüpokaleemia tõttu näidustatud,
tuleb neid kasutada ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli jälgida.
Tiasiidid ja lingudiureetikumid
Eelnev diureetikumide kasutamine suurtes annustes võib ramipriilravi alustamisel põhjustada veremahu vähenemist ja hüpotensiooni tekkimise ohtu. Hüpotensiivset toimet saab
vähendada, kui lõpetada diureetiline ravi, suurendada vedelikumahtu või soolakogust või alustada ramipriilravi väikeste annustega.
Teised hüpertensioonivastased ravimid
Nende ravimite samaaegne kasutamine võib ramipriili hüpotensiivset toimet suurendada.
Nitroglütseriini, teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku veelgi langetada.
Liitium
Liitiumi samaaegsel manustamisel koos AKE inhibiitoritega on teatatud liitiumi seerumikontsentratsioonide ja toksilisuse pöörduvast suurenemisest. Tiasiiddiureetikumide
samaaegne kasutamine võib suurendada liitiumi toksilisuse ohtu ja võimendada AKE inhibiitorite tõttu liitiumi juba suurenenud toksilisust. Ramipriili kasutamine koos liitiumiga
ei ole soovitatav, kuid kui kombinatsioon on vajalik, tuleb seerumi liitiumitasemeid tähelepanelikult jälgida.
Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained Samaaegne teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja
antipsühhootikumide tarvitamine koos AKE inhibiitoritega võib viia vererõhu edasisele alanemisele.
Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVR) (nt atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin ja ka COX-2 inhibiitorid)
AKE inhibiitorite ja MSPVR-ite samaaegsel manustamisel võib esineda hüpertensioonivastase toime nõrgenemine. Lisaks võib AKE inhibiitorite ja
MSPVR-ite samaaegne manustamine põhjustada neerutalitluse halvenemise riski suurenemist ja suurendada seerumi kaaliumitaset.
Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad AKE inhibiitorite hüpertensioonivastast toimet vähendada.
Diabeedivastased ravimid
Epidemioloogiliste uuringute põhjal võib oletada, et AKE inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite (insuliinid, suukaudsed veresuhkru taset langetavad ravimid) koosmanustamine võib
põhjustada vere glükoositaset alandava toime suurenemist koos hüpoglükeemia riskiga. See fenomen tundus esinevat tõenäolisemalt kombineeritud ravi esimeste nädalate jooksul ja just
neerutalitluse häirega patsientidel.
Allopurinool, prokaiinamiid, tsütostaatikumid või immunosupressandid
Esineb suurenenud oht leukopeenia tekkimiseks, eriti juhul, kui AKE inhibiitoreid antakse soovitatavatest suuremates annustes. (vt lõik 4.4).

4.6 Rasedus ja imetamine
Rasedus
Ramipriili ei tohi kasutada raseduse esimesel trimestril.
Kui planeeritakse rasedust või kui rasedus on leidnud kinnitust, tuleks võimalikult pea lülituda alternatiivsele ravile. Kontrollitud uuringuid AKE inhibiitoritega inimestel läbi viidud
ei ole, aga piiratud arvul juhtudel, kui loode on esimesel trimestril olnud eksponeeritud ramipriilile, ei ole see osutunud inimese lootele toksiliseks ega põhjustanud väärarendeid.
Ramipriil on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik 4.3).
Teadaolevalt on pikaajaline AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril fetotoksiline (põhjustab neerutalitluse häireid, oligohüdramnioni, pidurdab kolju
luustumist) ja põhjustab ka neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia).
Kui juhtub, et raseduse teisel ja kolmandal trimestril on manustatud ramipriili, on soovitatav ultraheliga kontrollida loote koljut ja neerude funktsiooni.
Neid lapsi, kelle emad on raseduse ajal ramipriili tarvitanud, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes. Ramipriil läbib platsentaarbarjääri ning
seda on õnnestunud mõningase kliinilise eduga neonataalsest ringest peritoneaaldialüüsi abil eemaldada. Teoreetiliselt on võimalik seda eemaldada verevahetuse abil.
Imetamine
Ei ole teada, kas ramipriil eritub inimese rinnapiima. Ramipriil imendub imetavate rottide rinnapiima. Rinnaga toitvatel naistel ei soovitata ramipriili kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Üksikjuhtudel võib vererõhu langus halvendada patsiendi kontsentreerumis- ja kiiresti reageerimise võimet ning seega võimet juhtida autot või töötada masinatega.
See kehtib ravi varastes etappides ja pärast suurema alkoholikoguse tarvitamist.

4.8 Kõrvaltoimed
Ramipriili puhul esinenud kõrvaltoimed hõlmavad:
Väga sage (> 1/10):
Sage (> 1/100, < 1/10)
Aeg-ajalt (> 1/1000, < 1/100)
Harv (> 1/10 000, < 1/1000)
Väga harv (< 1/10 000), sealhulgas üksikjuhud
Vere- ja lümfisüsteemi häired
Harv: hemoglobiini langus, hematokriti langus.
Väga harv: luuüdi supressioon, aneemia, trombotsütopeenia, leukopeenia, agranulotsütoos, hemolüütiline aneemia, lümfadenopaatia, autoimmuunhaigus.
Need verepildi muutused esinevad sagedamini neerupuudulikkuse ja veresoonte kollageenhaigusega (erütematoosluupus ja skleroderma) patsientidel ja selliste ravimite
samaaegsel manustamisel, mis võivad samuti verepildis muutusi esile kutsuda.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: hüpoglükeemia.
Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired
Sage: pearinglus, peavalu.
Aeg-ajalt: meeleolu muutused, paresteesiad, peapööritus, maitsetundlikkuse häired, unehäired.
Harv: segasusseisund.
Südame ja vaskulaarsed häired
Sage: ortostaatiline toime (sealhulgas hüpotensioon).
Aeg-ajalt: müokardiinfarkt või tserebrovaskulaarne atakk, tõenäoliselt tingitud kõrge riskiga patsientidel liigsest vererõhu langusest (vt lõik 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud
kasutamisel), palpitatsioonid, tahhükardia, Raynaud? fenomen.
Respiratoorsed, rindkere- ja mediastiinumi häired
Sage: köha.
Aeg-ajalt: düspnoe, riniit.
Väga harv: bronhospasm, sinusiit, allergiline alveoliit/eosinofiilne pneumoonia.
Seedetrakti häired
Sage: kõhulahtisus, oksendamine.
Aeg-ajalt: iiveldus, kõhuvalu, seedehäired, anoreksia.
Harv: suukuivus.
Väga harv: pankreatiit, soole angioödeem.
Maksa- ja sapiteede häired
Väga harv: hepatiit, kas hepatotsellulaarne või kolestaatiline, ikterus, sapitsirroos.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: lööve, sügelus.
Harv: ülitundlikkus/ angioneurootiline turse. Harva on teatatud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilise turse esinemisest, urtikaaria, alopeetsia, psoriaas.
Väga harv: diaforees, villiline lööve, toksiline epidermise nekrolüüs, Stevens-Johnsoni sündroom, multiformne erüteem.
On esinenud sümptomite kompleks, mille hulka kuuluvad kas üks või mitu järgnevat sümptomit: palavik, vaskuliit, lihasvalu, artralgia/artriit, positiivsed tuumavastased antikehad
(ANA), kiirenenud settereaktsioon (ESR), eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda lööve, fotosensitiivsus või teised dermatoloogilised nähud.
Neerude ja kuseteede häired
Sage: neerutalitluse häire.
Harv: ureemia, äge neerupuudulikkus.
Väga harv: oliguuria/anuuria.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: impotentsus.
Harv: günekomastia.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: väsimus, asteenia.
Uuringud
Aeg-ajalt: uureasisalduse suurenemine veres, seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine, maksaensüümide taseme tõus, hüperkaleemia.
Harv: seerumi bilirubiinisisalduse suurenemine, hüponatreemia.

4.9 Üleannustamine
Sümptomid: tõsine hüpotensioon, ?okk, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus.
Ravi sõltub sissevõetud ravimikogusest, manustamisest möödunud ajast ja samuti sümptomite tüübist ning raskusest. On vajalik rakendada meetmeid veel mitteimendunud ramipriili
elimineerimiseks organismist (maoloputus, adsorbentide, naatriumsulfaadi manustamine ?
esimese 30 minuti jooksul niikaua kui võimalik). Intensiivravi osakonnas tuleb jälgida elutähtsaid funktsioone ja elundite talitlust ning vajadusel neid toetada. Hüpotensiooni korral
tuleb kaaluda katehhoolamiinide ja angiotensiin II manustamist lisaks vedelikumahu taastamisele ja soolade asendamisele.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: hüpertensioonivastased ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid,

ATC-kood: C09AA05.

Toimemehhanism
Ramipriili aktiivne metaboliit ramiprilaat inhibeerib ensüümi dipeptidüülkarboksüpeptidaas I (sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib
plasmas ja kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktoriks angiotensiin II-ks ning aktiivse vasodilataatori bradükiniini lagunemist. Vähenenud angiotensiin II tekkimine ja
bradükiniini lagunemise pärssimine viivad vasodilatatsioonile.
Et angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni, põhjustab ramiprilaat aldosterooni sekretsiooni vähenemise. Bradükiniini aktiivsuse suurenemisega kaasnevad arvatavasti kardioprotektiivne
ja veresoonte epiteeli kaitsev toime, mida on täheldatud loomkatsetes. Ei ole välja selgitatud, kas see võib olla mõningate soovimatute kõrvaltoimete (nt ärritava köha) põhjuseks.
Ramipriili manustamine põhjustab märkimisväärse perifeersete arterite vastupanu vähenemise. Suuri muutusi neerude verevarustuses ja glomerulaarfiltratsiooni kiiruses
tavaliselt ei esine.
Ramipriili manustamine hüpertensiivsetele patsientidele põhjustab vererõhu alanemist nii püsti kui ka lamavas asendis südame löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta.
Enamikel patsientidest algab hüpertensioonivastane toime pärast ühekordse annuse manustamist 1...2 tunni jooksul, maksimaalne toime saabub tavaliselt 3...6 tunni pärast ja see
püsib tavaliselt 24 tundi.
Ramipriili korduval manustamisel saabub maksimaalne hüpertensioonivastane toime tavaliselt 3...4 nädala pärast. Kliinilistes uuringutes täheldati hüpertensioonivastast toimet
pikaajalise manustamise korral 2 aastat. Väljakujunenud nefropaatiaga mittediabeetilistel või diabeetilistel patsientidel vähendab ramipriil neerupuudulikkuse progresseerumise ja
neerupuudulikkuse lõppstaadiumi arenemise kiirust ja sellega ka vajadust dialüüsi või neeru transplantatsiooni järele. Algava nefropaatiaga diabeetilistest või mittediabeetilistest
patsientidel vähendab ramipriil albumiini eritumise määra.
Ramipriili manustamise äkiline lõpetamine ei põhjusta kiiret ja märkimisväärset vererõhu tõusu.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Pärast manustamist imendub ramipriil kiiresti, saavutades veres maksimaalse kontsentratsiooni ühe tunni jooksul. Pärast imendumist muudetakse ramipriil kiiresti maksas
esteraaside toimel aktiivseks ramiprilaadiks.
Ainult ramiprilaat on aktiivne, ramipriilill mingit aktiivsust ei ole.
Kliinilistes uuringutes leiti indiviididevahelist farmakokineetiliste parameetrite olulist varieerumist. Ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 2...4 tundi pärast
tableti sissevõtmist.
Põhinedes uriinis tuvastatud radioaktiivselt märgistatud ramipriilile ja metaboliitidele, varieerub imendumine 50...60% vahel. Söömine ei mõjuta või mõjutab vaid vähesel määral
ramipriili imendumist.
Jaotumine
Ramipriil seondub plasmavalkudega 73% ja ramiprilaat 56%.
Biotransformatsioon
Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ja eritub neerude kaudu. Peale aktiivse ramiprilaadi leiti veel järgmisi metaboliite: ramipriili diketopiperasiinester,
diketopiperasiinhape ja konjugaadid. Piiratud loomuuringute tulemuste alusel need metaboliidid farmakoloogiliselt aktiivsed ei ole.
Eliminatsioon
Pärast 5 mg suuruse tableti sissevõtmist on ramipriili renaalne kliirens 10...55 ml/min ja mitterenaalne kliirens 750 ml/min. Ramiprilaadi puhul on need väärtused vastavalt 70...120
ml/min ja umbes 140 ml/min.
Ramiprilaadi eritumine toimub erinevates faasides.
Väga väikeste plasmakontsentratsioonide korral ilmnes pikendatud lõppfaas, mis näib olevat põhjustatud sellest, et ramiprilaat on seondunud AKE-ga.
See lõppfaas ei sõltu annusest, vaid näitab ensüümi ja ramiprilaadi vahelise sideme küllastatust. Selle lõppfaasi tõttu saabub tasakaalukontsentratsioon plasmas umbes
4 päeva pärast tavalise annuse manustamist üks kord ööpäevas.
Efektiivne poolväärtusaeg, mis arvutati välja 5...10 mg ramipriiliannuste mitmekordse manustamise järel kumuleerumise järgi, on 13...17 tundi; väiksemate, 1,25...2,5 mg annuste
järel poolväärtusaeg pikeneb. Seetõttu on ramiprilaadiga seondunud AKE fraktsioon väiksemate kontsentratsioonide juures suhteliselt rohkem oluline.
Patsientide erigrupid
Maksatalitluse häiretega patsientidel on ramipriili muutumine ramiprilaadiks esteraasi suhteliselt väikese aktiivsuse tõttu aeglasem. See põhjustab ramipriili plasmatasemete kindlat
tõusu. Kuid see ei ole kliiniliselt oluline.
Neerutalitluse häiretega patsientidel on ramipriili ja ramiprilaadi eliminatsioon plasmast ja eritumine neerude kaudu aeglasem. Seetõttu soovitatakse kumuleerumise vältimiseks
vähendada annust vastavalt neerutalitluse kahjustusele (vt lõik 4.2).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Konventsionaalsed ohutuse farmakoloogia, korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliiniliste uuringute andmed ei ole näidanud erilist ohtu inimesele.
Reproduktiivse toksilisuse uuringud näitasid, et ramipriilil ei olnud toimet fertiilsusele ega reproduktiivsele käitumisele rottidel ja see ei olnud teratogeenne. Uuringutes, milles emastele
rottidele manustati ravimit enne paaritamist ja kogu tiinuse jooksul, esines imetamise ajal järglaste suremise suurem esinemissagedus. Ei ole näidatud, et ühend läbiks platsentat ja
erituks rinnapiima. On näidatud, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid kui ravimirühm on fetotoksilised (põhjustavad loote kahjustusi ja/või surma), kui neid manustati
raseduse teisel või kolmandal trimestril.

6.1 Abianete loetelu
Naatriumvesinikkarbonaat,
laktoosmonohüdraat,
kroskarmelloosnaatrium,
modifitseeritud tärklis,
naatriumstearüülfumaraat.
Ampril 2,5 mg tabletid sisaldavad lisaks kollast pigmenti PB 22960 (laktoosmonohüdraat, kollane raudoksiid).
Ampril 5 mg tabletid sisaldavad lisaks roosat pigmenti PB 24877 (laktoosmonohüdraat, kollane raudoksiid, punane raudoksiid).

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
30, 50, 60, 90 tabletti OPA-AL-PVC/AL blisterpakendis, pakendi infoleht.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Kasutamis-, käsitsemis- ja hävitamise juhend
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravim või jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.
Müügiloa hoidja:
Krka d.d., Novo mesto, Sloveenia.
Müügiloa nr:
Ampril 1,25 mg: 496605
Ampril 2,5 mg: 497105
Ampril 5 mg: 496705
Ampril 10 mg: 496805
Esmase müügiloa/müügiloa uuendamise kuupäev:
11.11.2005
SPC sisestamise kuupäev:
04.10.2006
Küsi apteekrilt