ADALAT OROS PROLONG TBL 30MG N28 (RT)

Retseptiravim

26,45 €
Toode on hetkel laost otsas

Ava ravimi infoleht

Toimeaine / Koostis
Nifedipinum
Toimeaine kogus
30 MG
Ravimivorm / pakend
PROLONG TBL
Kogus pakendis
N28

ADALAT OROS
Bayer

Retardtabletid

Nifedipiin
INN. Nifedipinum
ATC-kood. C08CA05
Ravimvorm ja toimeaine sisaldus. Retardtablett sisaldab 20, 30 või 60 mg nifedipiini.

Näidustused. Krooniline stabiilne stenokardia. Arteriaalne hüpertensioon.
Annustamine. Ravi peab olema kohaldatud vastavalt haige vajadustele, haiguse raskusele ja ravile reageerimisele. Nõrgenenud maksafunktsiooniga haiget tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada. Täiskasvanutele on soovitatavad järgmised annused:
Stabiilne stenokardia. 20, 30 või 60 mg retardtablett päevas ühekordse annusena.
Arteriaalne hüpertensioon. Tavaliselt alustatakse ravi 20-30 mg-st 1 kord ööpäevasVahepealsed annused, nt 40 mg või 50 mg saab kombineerides 20 mg + 20 mg või 20 mg + 30 mg retardtablette. Sõltuvalt haiguse raskusest ja preparaadi taluvusest võib annust suurendada kuni 120 mg-ni 1 kord ööpäevas.
Ravi kestvuse määrab raviarst.
Retardtabletti ei tohi enne alla neelamist katki närida ega purustada. Manustada koos vähese vedelikuga. Toimeaine imendumine ei sõltu söögiaegadest.
ADALAT OROSe valgustundlik toimeaine on nii pakendis kui väljaspool seda kaitstud valguse eest. Tablette peab kaitsma niiskuse eest, seetõttu tohib neid fooliumpakendist välja võtta vaid vahetult enne kasutamist.
Vastunäidustused. Ülitundlikkus nifedipiini suhtes. Rasedus ja imetamine. Kardiogeenne shokk. Kasutamine koos rifampitsiiniga, sest ensüüminduktsiooni tõttu ei saabu efektiivset plasmakontsentratsiooni. Ravimit ei ole soovitatav kasutada juhul, kui haigel on väga madal vererõhk (süstoolne rõhk <90 mm Hg), südamepuudulikkus või raske aordi stenoos.
Hoiatused. ADALAT OROSt ei tohi võimalike seedetrakti kõrvaltoimete tõttu määrata patsientidele, kel on tehtud lõikus Kocki taskuga (ileostoom pärast proktokolektoomiat).
Röntgenuuringul baariumiga võib ADALAT OROS anda valepositiivse tulemuse (nt täitumisefekt polüübiks interpreteerituna).
Maksapuudulikkusega patsientidel on vajalik hoolikas jälgimine ja raskete juhtude korral annuse vähendamine.
Koostoimed. Nifedipiini koosmanustamisel teiste antihüpertensiivsete ravimitega võib nifedipiini vererõhku alandav toime potentseeruda.
Nifedipini koosmanustamisel beeta-adrenoblokaatoritega tuleb patsienti hoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugev vererõhu langus. Üksikutel juhtudel on täheldatud südamepuudulikkuse nähtude kujunemist/süvenemist.
Nifedipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu, mis asub nii intestinaalses limaskestas kui maksas. Ravimid, mis kas inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad suukaudsel manustamisel mõjutada nifedipiini esmast maksapassaazhi või eritumist.
Digoksiin. Samaaegne manustamine koos digoksiiniga võib vähendada digoksiini eritumist ja seega tõsta digoksiini kontsentratsiooni vereplasmas. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida digoksiini üleannustamise nähtude suhtes, vajadusel tuleb digoksiini annust vähendada.
Kinidiin. Samaaegne manustamine koos kinidiiniga on mõnedel juhtudel põhjustanud kinidiini kontsentratsiooni langust. Nifedipiinravi katkestamisel aga on ette tulnud kinidiini kontsentratsiooni järsku tõusu vereplasmas. Seetõttu tuleb nifedipiini koosmanusamise alustamisel või katkestamisel jälgida kinidiini kontsentratsiooni vereplasmas ja vajadusel muuta kinidiini annust. Jälgida patsiendi vererõhku.
Tsimetidiin. Tsütokroom P450 3A4 inhibeeriva toime tõttu tõstab tsimetidiin nifedipiini kontsentratsiooni vereplasmas ja võib potentseerida nifedipiini antihüpertensiivset toimet.
Rifampitsiin. Rifampitsiin indutseerib tugevalt P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini koosmanustamisel rifampitsiiniga langeb nifedipiini biosaadavus tunduvalt ja seetõttu nõrgeneb toime. Nifedipiini ja rifampitsiini koosmanustamine on vastunäidustatud.
Diltiaseem. Diltiaseem vähendab nifedipiini eritumist. Mõlema ravimi samaaegne manustamine peab toimuma suure ettevaatlikkusega ja nifedipiini annust on soovitatav vähendada.
Griepfruudimahl. Greipfruudimahl inhibeerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini koosmanustamisel greipfruudimahlaga võib ravimi biosaadavuse tõus põhjustada nifedipiini kontsentratsiooni tõusu vereplasmas, mille tulemusena võib nifedipiini antihüpertensiivne toime potentseeruda.
Teoreetilised potentsiaalsed koostoimed.
Fenütoiin. Seni ei ole veel läbi viidud nifedipiini ja fenütoiini koostoimeuuringut. Fenütoiini tuntakse siiski kui võimalikku tsütokroom P450 3A4 süsteemi induktorit, seega ei saa välistada nifedipiini biosaadavuse kliiniliselt märkimisväärset vähenemist.
Erütromütsiin. Nifedipiini ja erütromütsiini vahel ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud. On teada, et erütromütsiin pärsib teiste ravimite tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatud metabolismi, seega ei saa nende ravimite koosmanustamisel välistada nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusmise võimalust.
Ketokonasool, itrakonasool, flukonasool. Seni ei ole veel koostoimeuuringut mainitud ravimite ja nifedipiini vahel läbi viidud. On teada, et selle rühma ravimid inhibeerivad tsütokroom P450 3A4 süsteemi, niisiis ei saa välistada nifedipiini biosaadavuse tõusu. Koosmanustamise korral on vajalik vererõhu jälgimine,vajadusel nifedipiiniannuse vähendamine.
Takrolimus. On tõestatud, et takrolimus metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu ning et üheaegselt nifedipiiniga manustatud takrolimuse annust võib mõnedel juhtudel vähendada. Mõlema ravimi koosmanustamise korral tuleb jälgida takrolimuse plasmakontsentratsiooni ning võimalusel kaaluda selle ravimi annuse vähendamist.
Nifedipiini farmakokineetikat ei mõjuta järgmised ravimid: ajmaliin, aspiriin, benasepriil, debrisokviin, doksasosiin, omeprasool, orlistat, pantoprasool, ranitidiin.
Koostoime muud vormid:
Nifedipiin võib põhjustada uriinis vanilliinmandelhappe sisalduse tõusu spektrofotomeetrilisel meetodil määrates, mõõtmist HPLC-ga ei ole sooritatud.
Rasedus ja imetamine. Ravim on vastunäidustatud kogu raseduse vältel.
Loomkatsetes on ilmnenud nifedipiini teratogeenne, embrüo- ja fetotoksiline toime.Rasedate naiste kohta aga puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud uuringud.
Üksikutel kunstliku viljastamise juhtudel on kaltsiumikanalite blokaatoreid (sh nifedipiini) seostatud pöörduvate biokeemiliste muutustega spermatosoidi peaosas, mis võivad kahjustada sperma omadusi. Nendel meestel, kellel ilma nähtava põhjuseta on ebaõnnestunud kunstliku viljastamise teel isaks saamine, võib põhjusena kahtlustada kõnesoleva ravimi kasutamist.
Imetamine: nifedipiin eritub rinnapiima. Kuna võimalike mõjude kohta rinnalastel puudub vastav kogemus, tuleb imetamine lõpetada, kui nifedipiinravi osutub vajalikuks.
Toime reaktsioonikiirusele. Reaktsioonid ravimile on isikuti varieeruva intensiivsusega ning võivad kahjustada autojuhtimise või masinate kasutamise võimet. See käib eriti ravi alustamise, ravimi vahetamise ja samaaegse alkoholi tarvitamise kohta.
Kõrvaltoimed. Kliiniliste uuringute käigus ilmnenud kõrvaltoimed:
Esinemissagedus ³1%-<10%:
Organism tervikuna: asteenia.
Kardiovaskulaarsüsteem: vasodilatatsioon, palpitatsioonid.
Seedeelundkond: kõhukinnisus.
Metaboolsedhäired: tursed.
Närvisüsteem:pearinglus, peavalu.
Esinemissagedus ³0,1%-<1%:
Organism tervikuna: valu.
Kardiovaskulaarsüsteem: stabiilne stenokardia, rinnavalu, tahhükardia, minestus, hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon.
Seedeelundkond: kõhuvalu, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, kõhupuhitus, iiveldus.
Luu-lihaskond: müalgia.
Närvisüsteem: hüpesteesia, unetus, närvilisus, paresteesia, hämarolek, pearinglus.
Hingamissüsteem: hingeldus.
Nahk: makulopapuloosne lööve, sügelus, lööve, higistamine.
Urogenitaalsüsteem: öine urineerimine, polüuuria.
Esinemissagedus ³0,01%-<0,1%:
Organism tervikuna: allergiline reaktsioon, näoturse.
Seedeelundkond: anoreksia, meteorism, seedetrakti häired, gingiviit, igemete hüperplaasia, maksafunktsiooni testide hälve, sh kõrgenenud GGTP, oksendamine.
Luu-lihaskond: artralgia.
Närvisüsteem: treemor.
Nahk: angioödeem, nõgestõbi.
Meeleelundkond: nägemishäired.
Urogenitaalsüsteem: sagenenud urineerimine.
Turustamisjärgselt ilmnenud kõrvaltoimed (2297 juhtu, seisuga 30.09.1997).
Esinemissagedus <0,01%:
Organism tervikuna: anafülaktiline reaktsioon.
Seedeelundkond: düsfaagia, ösofagiit, sooleobstruktsioon, soolehaavand, ikterus, tõusnud S-GPT väärtus.
Vere- ja lümfisüsteem: leukopeenia, purpur.
Metaboolsed häired: hüperglükeemia, kehakaalu langus.
Luu-lihaskond: lihaskrambid.
Nahk: eksfoliatiivne dermatiit, günekomastia, fotosensitiivne deramatiit.
Meeleelundkond: topeltnägemine.
Maliigse hüpertensiooni ja hüpovoleemiaga dialüüsipatsientidel võib vasodilatatsiooni tulemusel tekkida vererõhu märgatav langus.
Üleannustamine. Nifedipiini ägeda üleannustamise korral võivad tekkida teadvushäired kuni koomani, hüpotensioon, südame rütmihäired (tahhükardia, bradükardia), hüperglükeemia, metaboolne atsidoos, hüpoksia ja kardiogeenne shokk koos kopsutursega.
Ravi eesmärgiks on toimeaine elimineerimine ja stabiilse kardiovaskulaarse seisundi taastamine: kui ravimit on võetud suukaudselt, on näidustatud põhjalik maoloputus. ADALAT OROS retardvormi üleannustamise korral peab eliminatsioon olema võimalikult põhjalik ning hõlmama ka peensoolt, et vältida toimeaine edasist imendumist.
Hemodialüüs ei ole otstarbekas, kuna nifedipiin ei ole dialüüsitav, kuid plasmaferees on soovitatav (kõrge valgusiduvus, suhteliselt väike jaotuvusruumala).
Bradüarütmiaid võib ravida sümptomaatiliselt beeta-adrenomimeetikumidega, eluohtlike bradüarütmiate korral soovitatakse ajutist kardiostimulaatorit.
Kardiogeensest shokist ja arteriaalsest vasodilatatsioonist tulenenud hüpotensiooni võib ravida kaltsiumiga (10-20 ml 10%-list kaltsiumglükonaadi lahust aeglaselt veeni manustada, vajadusel korrata). Selle tulemusena võivad kaltsiumi plasmatasemed ulatuda normi ülemise piirini või veidi üle selle. Vajadusel lisaks kasutada vasokonstriktoorseid sümpatomimeetikume (dopamiin või noradrenaliin). Nende ravimite annused määratakse kindlaks ainult saavutatud efekti läbi.
Veremahu suurendamine peab südame ülekoormuse ohu tõttu toimuma ettevaatlikult.
Omadused ja farmakokineetika Nifedipiin on 1,4-dihüdropüridiini rea kaltsiumikanalite blokaator, mis inhibeerib kaltsiumiioonide transmembraanset voolu mööda aeglasi kaltsiumikanaleid müotsüütidesse ja arterite silelihastesse.
Südames laiendab nifedipiin koronaarartereid, eriti suuri juhtsooni, seda isegi osaliselt stenoseerunud piirkondade vabas seinasegmendis. Lõpptulemuseks on poststenootilise verevoolu suurenemine ning hapnikuvarustuse paranemine. Sellega paralleelselt alandab nifedipiin perifeerset vastupanu (südame järelkoormust), mistõttu väheneb müokardi hapnikutarve. Pikaajalisel kasutamisel võib nifedipiin vältida ka koronaararterite uute aterosklerootiliste kahjustuste arenemist.
Nifedipiin vähendab arterioolide silelihaste toonust, alandades seeläbi perifeerset vastupanu ning langetades vererõhku. Nifedipiinravi alguses võib esineda mööduv reflektoorne südame löögisageduse tõus, mis ei ole siiski piisav selleks, et kompenseerida vasodilatatsiooni. Nifedipiin suurendab naatriumi ja vee eritumist nii lühiajalisel kui pikaajalisel kasutamisel. Vererõhku langetav toime on eriti selgelt väljendunud hüpertoonilistel patsientidel.
ADALAT OROS retardtabletid on välja töötatud selliselt, et nifedipiin vabaneb nendest ühtlase kiirusega 24 tunni vältel. Toimeaine vabaneb tabletist läbi membraani osmootse protsessi tulemusel ühtlase kiirusega, vabanemise kiirus ei sõltu seedetrakti pH väärtusest ega soole motiilsusest. Tableti bioloogiliselt inertne komponent jääb seedetraktis liikudes muutumatuks ja väljub organismist roojaga lahustumatu kestana.
Pärast suukaudset manustamist imendub nifedipiin peaaegu täielikult. Esmase maksapassaazhi tõttu on suukaudselt manustatud nifedipiini süsteemne biosaadavus 45-56%. Püsikontsentratsiooni tingimustes on ADALAT OROS retardtablettide biosaadavus võrreldes ADALAT kapslitega 68-86%. Manustamine söögi ajal pikendab imendumisaega mõnevõrra, kuid ei mõjuta vabaneva aine koguhulka.
Ravimi kontsentratsioon vereplasmas tõuseb pärast ADALAT OROSE esimese annuse manustamist kontrollitud kiirusega ja jõuab maksimaalsele tasemele umbes 6-12 tunni järel. Mitme-päevase manustamise järel püsib ravimi kontsentratsioon vereplasmas sellel tasemel küllalt stabiilsena ja muutub 24 tunniste annustamisintervallide vahel (0,9-1,2) vähe. Alljärgnevas tabelis on toodud ravimi maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas (Cmax) ja selle saabumiseks kulunud aeg (tmax).

Cmax (g/l) tmax (h)
ADALAT OROS 20 6-9 4-16*
ADALAT OROS 30 20-21 12-15*
ADALAT OROS 60 43-55 7-9*
*ei ole täpselt määratav ühtlase plasmanivoo tõttu

Jaotumine: nifedipiin seondub umbes 95% ulatuses plasmavalkudega (albumiiniga).
Biotransformatsioon: pärast peroraalset manustamist metaboliseerub nifedipiin sooleseinas ja maksas, eeskätt oksüdatiivse protsessi kaudu. Metaboliidid farmakodünaamilist aktiivsust ei oma.
Eliminatsioon: Nifedipiin eritub metaboliitidena peamiselt neerude ja umbes 5-15% ulatuses sapi ja väljaheite kaudu. Muutumatult on avastatud ainult jälgedena (alla 0,1%) uriinis. Eliminatsiooni poolväärtusaeg ei ole ADALAT OROSE puhul oluline parameeter, kuna toimeaine kontsentratsioon püsib vereplasmas ühtlasena toimeaine vabanedes ja absorbeerudes.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral eritumise osas olulisi muutusi ei esine. Kahjustatud maksafunktsiooni korral on eliminatsiooni poolväärtusaeg märgatavalt pikenenud ning totaalne kliirens vähenenud. Rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda annuse vähendamine.
Prekliinilised ohutuse andmed. Äge toksilisus: Ägedat toksilisust on uuritud mitmetel loomaliikidel, ning individuaalsed tulemused on toodud järgmises tabelis:
DL50 (mg/kg) peroraalne DL50 (mg/kg) intravenoosne
Hiir 494 (421-572)* 4,2 (3,8-4,6)*
Rott 1022 (950-1087)* 15,5 (13,7-17,5)*
Küülik 250-500 2-3
Kass ~100 0,5-8
Koer >250 2-3
*95%-line usaldatavuse tase

Subakuutne ja subkrooniline toksilisus: Ravimi peroraalset ööpäevast annustamist rottidele (50 mg/kg) ja koertele (100 mg/kg) vastavalt 13 ja 4 nädala jooksul taluti ilma toksiliste mõjudeta.
Parenteraalse (iv) manustamise korral talusid koerad annust kuni 0,1 mg/kg/ööpäev 6 päeva ilma kahjustusteta. Ööpäevast intravenoosset annuse 2,5 mg/kg manustamist rottidele 3 nädala jooksul taluti samuti ilma kahjustuse märkideta.
Krooniline toksilisus: Koerad talusid ööpäevast peroraalset annust kuni 100 mg/kg 1-aastase perioodi jooksul ilma toksilise kahjustuseta. Rottidel esinesid toksilised toimed kontsentratsioonide juures 100 ppm toidus (umbes 5-7 mg/kg).
Kartsinogeensus: Pikaajaline uuring rottidel (2 aastat) ei toonud esile mingeid tõendeid nifedipiini kartsinogeensete toimete kohta.
Mutageensus: Mutageensete toimete hindamiseks viidi hiirtel läbi Ames'i test, dominantse letaalsuse test ja mikrotuumatest. Mitte mingit tõendusmaterjali nifedipiini mutageense toime kohta ei leitud.
Reproduktsioonitoksikoloogia: On tõestatud, et nifedipiin põhjustab teratogeenset toimet rottidel ja küülikutel, millega kaasnevad varvaste anomaaliad. Võimalik, et varvaste anomaaliad on pärsitud emekaverevarustuse tagajärg. Nifedipiini manustamine oli seotud mitmesuguste embrüotoksiliste, platsentotoksiliste ja fetotoksiliste toimetega, millega kaasnesid loodete kängumine (rotid, hiired, küülikud), väikesed platsentad ja alaarenenud koorionihatud (ahvid), embrüonaalsed ja fetaalsed surmad (rotid, hiired, küülikud) ning tiinuse pikenemine/neonataalse elulemuse langus (rotid; teistel liikidel ei hinnatud). Kõik annused, mis olid seotud teratogeensete, embrüotoksiliste või fetotoksiliste toimetega, olid toksilised ka emale, ning ületasid mitmekordselt maksimaalse lubatud annuse inimesel.
Abiained. Hüdroksüpropüülmetüültselluloos, polüetüleenoksiid, magneesiumstearaat, naatriumkloriid, punane raudoksiid (E 172/C.I.77491), tselluloos atsetaat, polüetüleenglükool 3350, hüdroksüpropüültselluloos, propüleenglükool, titaandioksiid (E 171/C.I.77891).
Säilitamine ja kõlblikkusaeg. Toatemperatuuril, 3 aastat; 30 ja 60 mg-sel tabletil 4 aastat.
Pakend. 20 mg, 30 mg ja 60 mg retardtabletid, 28 või 98 tabletti blisterpakendis

Info - tootja esindajalt 18.03.02



Küsi apteekrilt