Mis on digiretsept?


Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise teenusest (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsepti eest vastutab Sotsiaalministeerium ning selle toimimist koordineerib Eesti Haigekassa.

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei prindita välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud) väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteekrid teevad interneti teel retseptikeskusest digiretseptide kohta päringuid. Tulevikus saab retseptikeskuse kaudu välja kirjutada ka meditsiiniseadme kaarte, näiteks glükomeetri testribade ostmiseks.

Kuidas digiretsept toimib?

  1. Võta ühendust arstiga.
  2. Arst võib koostada oma arvutis digiretsepti ilma patsienti nägemata.
  3. Arst saadab digiretsepti retseptikeskusesse.
  4. Apteeki tulles võta kaasa oma pildiga dokument (nt ID-kaart, pass, juhiluba). Kui ostad retseptiravimit kellelegi teisele, siis võta lisaks kaasa selle inimese isikukood.
  5. Apteeker leiab retseptikeskusest ostja või patsiendi isikukoodi järgi üles välja kirjutatud digiretseptid.

See lihtne digiretsept
Maailmamastaabis unikaalne digiretsept jõustus Eestis ametlikult 1. jaanuaril 2010. Juba digiretsepti kehtima hakkamise esimesel kuul koostasid arstid 306 000 retsepti digitaalselt. Neist oli jaanuari lõpuks apteekides välja ostetud üle 150 000 ehk peaaegu pool. Kasvõi ühe digiretsepti välja kirjutanud arste oli esimese kuu jooksul ligi 2300. Digiretsepti müünud apteekide arv oli üle 420, mis moodustas ligi 70% kõikidest Eesti apteekidest. Hea on meeles pidada, et igas Apotheka kaubamärki kandvas apteegis saab retseptiravimeid digitaalselt välja kirjutatud retseptiga osta.

Digiretseptiga ostmine pole sugugi keerulisem, vastupidi...
Niisiis pöördu kõigepealt arsti poole. Arst saadab välja kirjutatud digiretsepti retseptikeskusesse ja nii on apteeki jõudes see juba ootel. Alustuseks anna apteekrile teada soovist digiretsept välja osta ja esita oma pildiga dokument (näiteks ID-kaart, pass, juhiluba). Isikukoodi kaudu näeb apteeker retseptikeskuses kõiki isikule määratud kehtivaid retsepte, sealhulgas ka neid, mis on välja kirjutatud erinevate arstide poolt ja erineval ajal. Seega kui varem tuli ravimi saamiseks kindlasti apteeki kaasa võtta roheline paberretsept, siis nüüd, kui retsept asub arvutis, peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Ilma selleta puudub apteekril õigus retseptiravimit väljastada. Iga retseptiravimi väljaostmise juurde peab apteeker salvestama ostja isikukoodi.

Ostes ravimit teisele
Kui ostad ravimit kellelegi teisele, siis võta lisaks kaasa selle inimese isikukood. Ainult sel moel leiab apteeker retseptikeskusest üles isikule välja kirjutatud retseptid. Küsi ravimisaajalt alati üle, kas inimene soovib välja osta kõiki talle välja kirjutatud ravimeid ning kas tal on mõne ravimi osas kindlaid eelistusi. Krooniliste haiguste põdejad võiksid ostjale kaasa anda kas nimekirja oma ravimite nimedega või veel parem - kasutatud ravimikarbid. Kuna enamuse retseptidest kirjutavad arstid välja toimeainepõhisena, siis võib apteegis muidu teisele inimesele õige ravimi valikul hätta jääda. Näiteks vererõhuravimil toimeainega amlodipiin on Eestis registreeritud 11 erinevate tootjate ravimit. Ja nii on enamike toimeainetega, kus apteegis on mitmeid valikuvõimalusi. Endiselt on arstile jäetud võimalus märkida digiretseptile kindla tootja ravim, mida apteeker ravimit väljastades siis ka arvestab.

Neile, kes rohelisest retseptiplangist veel loobuda ei taha, võib rahustuseks öelda, et erandolukordadeks, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept. Ka kõik olemasolevad paberretseptid, mis on välja kirjutatud käesoleval aastal, jäävad kehtima nende kehtivusaja lõpuni, kehtivus on igale retseptile märgitud.

Digiretsepti kehtivus
Nii nagu roheliste paberretseptidegagi, kehtib ka digiretseptidega krooniliste haiguste puhul nn kolmekordne retsept. Selle kehtivusaeg on samuti maksimaalselt 180 päeva või nii nagu arst on määranud. Ühekordse retsepti kehtivusaeg võib-olla kuni 60 päeva. Kehtivustähtaja möödumisel muutub väljaostmata retsept apteekrile nähtamatuks, samuti ei näe apteeker retseptikeskusest juba välja ostetud retsepte.

Küll aga jõuab info välja ostetud ravimite kohta arstini. See tagasiside abistab arsti patsiendi seisundi jälgimisel ja võimaldab probleemide korral operatiivselt raviskeemi muuta.

Ise enda retseptikeskuses üleval olevaid retsepte, näiteks nende kehtivusaegu, ravimite tarvitamisjuhiseid, ravimi toimainet saab igaüks vaadata riigiportaali www.eesti.ee kaudu enda isikut eelnevalt autoriseerides ID-kaardiga või interneti panga kaudu. Digiretsepti väljaostmiseks volitatud isikuid saab määrata patsiendiportaalis, kuhu saab ID-kaardi abil siseneda aadressil: www.e-tervis.ee. Patsiendiportaalis tuleks valida rubriigis "Isikuandmed" alamrubriigi "Usaldusisikute volitamine", mille kaudu saab vastavad volitused kehtestada.

Portaalide kaudu näeb vaid neid retsepte, mis on välja kirjutatud digitaalselt, seega ei leia sealt paberretsepte. Andmed on portaalides näha vaid siis, kui retseptikeskus on samal ajal töökorras ja annab päringutele vastuseid.

Võimalikud ohud
Nagu iga süsteemi puhul võib ka digiretsepti korral rääkida teatud ohtudest, millest kõige suuremaks on ilmselt see, et ravimite kättesaadavus on otseses sõltuvuses interneti olemasolust. Kui arstil või apteegil puudub internet, siis järelikult puudub ka juurdepääs retseptidele. Lahenduseks on täna operaatorteenus, kus telefoni teel on nii arstidel kui apteekritel juurdepääs retseptikeskuse teenustele, kuid juhul kui tegemist on laiaulatusliku interneti katkestusega ei pruugi see olla piisav. Teise võimaliku ohuna võib esineda teenindamise kiiruse langust apteekides, kuna päringutele vastuste saamine retseptikeskusest on mõnikord „tipptunnil“ häiritud. Ning unustada ei saa ka mõningast ebakindlust patsiendi jaoks – peab ta ju minema apteeki kahe palja käega.

Kokkuvõtteks võib aga öelda, et plussid kaaluvad need väikesed miinused üles ning uue süsteemi rakendumine avab patsientide jaoks mitmeid olulisi lisavõimalusi. Ravimite koostoimete kontroll Apotheka apteekides ning krooniliste haigete säästmine pidevast arsti juures käimisest on ainult mõned eelised, mida üleminek digiretseptide kasutamisele endaga kaasa toob.








© 2001-2012 Apteekide Koostöö AS